eva ajaveeb

Filmi edetabel

2008-05-15T12:44:00.007+03:00

1. "Nimed marmortahvlil" 2002

Lavastaja: Elmo Nüganen. Osades:
Priit Võigemast, Argo Aadli, Ott Aardam, Karol Kuntsel, Hele Kõre.
Sisututvustus: Aasta 1918. Euroopa kaardile on sündinud uus riik - Eesti Vabariik. Sõdurite kõrval asuvad selle nimel võitlusse ka koolinoored, kaitstes oma maad. Paraku on vabadusel kõrge hind. Saavad nad tasuks armastuse, isamaa või jäävad neist mälestuseks vaid nimed marmortahvlil?

Minu meelest on see film Eesti parim mängufilm, sest see film kajastab aastat 1918, mil Euroopa kaardile on sündinud uus riik- Eesti Vabariik. Ning seda filmi peaks iga eestlane vaatama, sest see on väga huvitav film.

2. "Kevade"1969

Lavastaja: Arvo Kruusement Osades:Aare Laanemets,
Riina Hein, Arno Liiver, Ain Lutsep, Margus Lepa. Film on tehtud Oskar
Lutsu samanimelise raamatu järgi, mis keskendub külakooli laste koolielule.
Film on mustvalge.
Minu meelest on see film Eesti mängufilmidest teisel kohal, kuna iga eestlane on seda näinud ja see kajastab väga toredaid tegevusi.

3. "Viimne reliikvia"1969
Lavastaja: Grigori Kromanov Osades: Aleksandr Goloborodko, Ingrid Andrina, Elze Radzinya, Rolan Bykov, Eve Kivi, Uldis Vadziks. End Liivimaa parimaks ratsutajaks pidav Hans von Risbieter (Raivo Trass) tahab abielluda Agnes von Mönnikhuseniga (Ingrid Andrina). Väikese tasu eest on kirik nõus nad laulatama, kui saab endale Püha Brigitta jäänustega reliikvia. Pulmapeolt, mis muutub tapatalguteks, päästab Agnese vaba mees Gabriel (Aleksandr Goloborodko). Nüüd põgenevad nad kiriku, Ivo Schenkenbergi (Peeter Jakobi) käsilaste ja pruudi suguvõsa eest. Minu meelest on see film Eesti parimatest mängufilmidest kolmandal kohal, sest see on aegumatu klassika ning väga tore film.

"Nukitsamees"1981

Lavastaja: Helle Karis Osades: Egert Soll, Anna-Liisa Kurve, Ülari Kirsipuu, Ines Aru, Aarne Üksküla, Sulev Nõmmik. Tuntud lastefilm, mis valminud Oskar Lutsu samanimelise jutustuse põhjal.Metsas ära eksinud Iti ja Kusti (Anna-Liisa Kurve & Ülari Kirsipuu) satuvad nõiamajja, kus neid sunnitakse sealset pererahvast teenima. Ühel päeval õnnestub neil põgeneda ja nad võtavad endaga kaasa metsakollide pere noorima lapse, Nukitsamehe (Egert Soll), et temast normaalne laps teha. Väikeste sarvedega selli ümberkasvatamine osutub loomulikult raskeks, kuid headus viib sihile.

"Vallatud kurvid"1959

Lavastaja: Kaljo Kiisk Osades: Terje Luik, Rein Aren, Eve Kivi. Meeleolukas ja

särav komöödia, üks kodumaise filmikunsti tippsaavutusi. Film räägib ringrajavõidusõidust. Armastusest ning noorusest.

"Klass" 2007

Lavastaja: Ilmar Raag Osades: Lauri Pedaja, Pärt Uusberg,
Vallo Kirs, Paula Solvak, Riina Ries. Tõestisündinud lugudel põhinev kodumaine draama räägib tänapäeval küllaltki levinud probleemist: koolivägivallast. Film räägib Antslast linna kolinud Kaspari ja klassi senise liidri Andersi omavahelisest võitlusest koolis populaarsuse ja au nimel ning tossikese Joosepi kohast nende kahe vahel.

"Sigade revolutsioon" 2004

Lavastajad: Jaak Kilmi, René Reinumägi
"Sigade revolutsioon" on seiklusterohke komöödia, mis leiab aset Woodstocki laadses miljöös. On 1986.aasta suvi. Kümned tuhanded noored kogunevad üle Nõukogude Liidu suvelaagritesse, kus põhilise osa tegevusest on kodumaa vankumatute juhtide tegude, mõtete ja ettevõtmiste ülistamine ning kummardamine. Ühes paljudest suvelaagritest teevad aga sündmused järsu pöörde, kui sinna kohale sõitnud noored tõstavad mässu oma õiguse eest teha ja välja öelda seda, mida nad mõtlevad. Muidugi teevad laagriülemad kõik selle nimel, et puhkenud rahutusi kiiresti maha suruda.

"Arabella mereröövli tütar" 1982
Lavastaja: Peeter Simm
Osades: Inga-Kai Puskar-Polonski -Arabella, Lembit Peterson - Taaniel Tina, Ur mas Ki buspuu - Aadu, Raivo Trass - Manuel.
Arabella on maailma kõige hirmuäratavaima mereröövli tütar. Arabella armastab oma isa väga. Kuid kogu selle aja jooksul unistab ta ikka tavalise tüdruku elust.

"Mehed ei nuta" 1968

Lavastaja: Sulev Nõmmik Osades: Kalju Karask, Ervin Abel, Lia Laats, Voldemar Kuslap, "Unetuse, selle tänapäeval küllaltki levinud haiguse, efektiivseks raviks avatakse lähematel päevadel uus sanatoorium. Kus kaasaegse teaduse kõigi saavutustega loodetakse unetuse tõvest ja sellega kaasnevatest närvisüsteemi häiretest peagi jagu saada." loeb unetuse all vaevlevatele kaaslastele seltsimees Richard Paramets (Ervin Abel).Grupp unetusetõve käes vaevlevaid keskealisi mehi otsustavad minna uude sanatooriumisse, et seal enda hädad ravitud saaks. Kuid tõelise sanatooriumi asemel viiakse nad ravile üksikule asustamata saarele. Varsti asjast taibates üritab seltskond iga hinna eest sealt minema saada. Ants Lauter, Endel Pärn, Leo Normet.

"Röövlirahnu Martin" 2005

Lavastaja: Lavastaja: Rene Vilbre Osades: Madis Ollikainen, Andry Zhagars, Kadi Sink, Ott Sepp, Piret Kalda, Jaan Rekkor. Martin (Madis Ollikainen) on väike 10 aastane poiss, kes elab koos lesest emaga. Tema üksluisesse ellu toob suuri muudatusi tänavalt leitud kass (Ott Sepp), kes suudab end Martini sarnaseks poisiks muuta. Kass aitab lahendada 10 aastasele poisile omaseid probleeme ning aitab ka tema emale uut meest otsida.

2008-05-13T13:09:00.003+03:00

Mari: Tsauu Arno!
Arno: Tšjauks Teele!
Mari: Täna on ilus ilm, kas pole?
Arno: Minu meelest ka, nagu sinagi.
Mari: No mis sa nüüd, ära valeta!
Arno: No, kui sa ei usu, siis vahet pole.
Mari: Kuule, sa täna minukale viitsid?
Arno: O, sa kutsud mind enda juurde? Nii lahe, loomulikult ma tulen. (:
Mari: Lahe.
Arno: Ma hellan siis sulle, õhtu poole tulen.
Mari: Okei, äge.
Arno: Tšjauu siis.
Mari: Õhtul näeme, tsau.

2008-05-12T18:53:00.001+03:00

REŽISSÖÖRI EES- JA

PEREKONNANIMI

FILMI PEALKIRI

LIIK

VALMIMISAASTA

FILMI SISUKOKKUVÕTE

Elbert Tuganov

„Ott kosmoses”

Nukufilm

1957

Ott satub startivasse kosmoselaeva ja lendab maailmaruumi. Nii algavad põnevad seiklused, mille jooksul Ott kogeb ammutuntud tõde: ilma koolitarkuseta elus läbi ei saa.

Avo Paistik

„Minek”

Joonisfilm

1990

Janno Põldmaa

„Otto Elu”

Nukufilm

1962

Kuueaastane Otto on loonud endale täiskasvanuliku mängumaailma ning ta püüab segamatult leiutada klotsidest tähtsat tehnikaimet. Kuid väikse Sea ilmumine muudab Otto maailma tagasi lapsemeelseks. Tuleb välja, et mänguklotsid sobivad hoopiski lõbustuspargi ehitamiseks.

Heino Pars

„Pallid”

Nukufilm

1973

Filmi tegelasteks on pallid. Liikumise, värvi ja muusika abil väljendavad autorid mõtet - inimestevahelised suhted on õrnad, kord lõhutut on raske parandada.

Kaspar Jancis
Ülo Pikkov
Priit Tende

„Frank ja Wendy”

2003-2005

Joonisfilm

Kaks Ameerika salateenistuse agenti - Frank ja Wendy - on saadetud maailma ohukoldesse nimega Estonia. Estonia on jabur koht, võib-olla isegi veel jaburam kui agendid ise. Frank ja Wendy, kellele maailma päästmine on igapäevane töö, saadavad mängleva kergusega korda nii mentaalseid kui ka manuaalseid vägitegusid. Näib, et lõplikust võidust lahutab neid eimiski, aga võta näpust.

Priit Pärn

„Karl ja Marilyn“

2003

Joonisfilm

Karl on väsinud teda rõhuvast kuulsuse koormast ning ta otsustab sellest vabaneda. Pöörduda tagasi n.ö. Tavaliste inimeste hulka, ristub tema tee kuulsust otsiva Marilyniga. Karl ongi tavaliseks jõuks, mis teeb Marilynist masside iidoli.

Ülle Pikkov

„Superlove“

2001

Joonisfilm

Kogu elu õiglust kaitsnud ja kurjusega võidelnud Superman on jäänud vanaks. Et vanaduspäevi veidigi värvilisemaks muuta, on Superman otsustanud leida endale armuke, kes suudaks lennata nagu temagi ja kes tooks lapsi. Film "Superlove" on lugu ühepoolsest armastusest Supermani ja toonekure vahel.

Priit Tender

"Viola“

1999

Joonisfilm

Üksikul saarel keset kurbuse merd kulgeb elu oma igapäevast rada pidi. Läbipõlenud viiulikunstnik sooritab halenaljakat etteastet oma tantsijannast naisega.
Ja siis astub ühekäeline toolmees oma esimesed sammud… inimlikuma tuleviku poole.

Elbert Tuganov

„Kaks lugu“

Nukufilm

1962

Esimene lugu jutustab tüdrukust, kes aina jonnis ja nuttis , kuni ta suurest niiskusest hallitusseeneks muutus. Teine lugu räägib lõbusast rongisõidust, mis lõpeb uperpalliga kraavis, sest vedurijuht Piilupart jääb tukkuma.

Filmikunst

2008-05-08T12:42:00.005+03:00

1. Millal ja kus sündis filmikunst? Filmikunst sündis Pariisi kohvikus, 1895. aastal.

2. Mis hämmastas publikut maailma esimesel kinoseansil? Publikut hämmastas foto Lyoni linnaväljakust.

3. Kes on Charles Chaplin?
Esimene kuulus filmitegija ja näitleja oli inglise koomik Charles Chaplin.

4. Kus hoones asus Eesti esimene kinoteater? Esimene kinoteater asus Vene Draamateatris.

5. Mis on esimene eesti mängufilm ja kes on selle autorid?
Esimene kodumaine heliga mängufilm, ühtlasi ka muusikafilm, oli "Päikese lapsed" (1932), lavastaja ja operaator Theodor Luts.

6. Nimeta filmiliigid (3).
Mängufilmid
Multifilmid anima- (joonis-) ja nukufilmid.
Tõsielu ehk dokumentaalfilmid

7. Mis on multifilmi alaliigid?
Anima-, joonis- ja nukufilmid.

Fantaasiajutt

2008-05-06T12:39:00.002+03:00

Oli ilus päiksepaisteline päev. Oli ka minu sünnipäev. Hommikul tulid mind äratama mu vanemad. Sõime hommikusöögi ära ja umbes kella 11. paiku läksin ma oma sõpradega välja. Sõbrad viisid mind kuhugi imelikku kohta, tundus nagu me oleks ajas edasi läinud. Sõbrad ütlesid, et nad leidsid ühe värava, kust pärast sisse minemist, oled sa justkui aastasse 2050 rännanud. Seal oli kõik tohutult teistsugune.
Nad olid selle koha leidnud umbes nädal aega tagasi, aga nad ei näidanud seda mulle, sest tahtsid mulle üllatuse teha. Me vaatasime seal linnas ringi, kõik oli imelik. Autod ja majad nimelt lendasid. Ilm oli suhteliselt soe. Umbes 16 kraadi oli õhutemperatuur. Sõbrad ostsid mulle mingist kioskist kimbu õhupalle. Teised inimesed vaatasid mind selle peale väga imelikult. Ma ei saanud aru miks, sest praegu on küll normaalne, kui keegi linnas õhupallidega ringi käib. Teised inimesed olid samuti kuidagi teistsugused kui praegusel ajal. Nad oleksid justkui omas maailmas elanud.
Siis lendasid mul aga õhupallid käest. Terve maailm oleks nagu seisma jäänud. Ka autod jäid pidama. Ma lihtsalt pean seda teile seletama. Taevas oli helesinine ja veidi pilvine, ka vikerkaar oli taevas. Mu õhupallid hõljusid õhus. Kuskilt ilmusid järsku välja ka mullid. See oli kõik imekena. Ka temperatuur muutus soojemaks.
Seejärel muutus taevas siniseks ja õhupallid ning mullid kadusid. Vaid vikerkaar jäi taevalaotusesse. Autod hakkasid taas sõitma, ka inimesed hakkasid uuesti liikuma. Tundus, et kell oli juba palju ning me hakkasime tagasi minema. Läksime uuesti läbi värava ja olimegi meie õiges ajas tagasi.
Avastasime, et kell oli juba 17:00. Kõik olid imestunud ja ei saanud aru, kuidas oli aeg nii kiiresti läinud. Jätsin oma sõpradega hüvasti. Siis läksin koju. Ema ja isa küsisid mu käest, mida me tegime. Sellele ma ei osanudki vastata, sest nad oleksid arvanud, et ma olen loll, kui ma sellist juttu oleksin rääkinud. Seepärast ütlesingi, et me olime mu klassiõe Kirke juures.
Varsti oli ka emal õhtusöök valmis. Toiduks oli lasanje. Seejärel sõin ära ning läksin magama, kuna olin pikast päevast üpriski väsinud. Enne magama jäämist, mõtlesin veel, mis kõik juhtus täna. See oli ju lausa uskumatu. Peagi jäin magama ja mu seiklusrikas päev oli lõppenud.

Eesti kirjanikud

2008-04-29T13:00:00.003+03:00

Friedrich Reinhold Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis – 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja arst. Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg, sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Kalevipoega on tõlgitud mitmesse võõrkeelde. Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu.

Jüri Parijõgi (2. september 1892, Kunda-Malla vald - 9. juuli 1941, Tartu) oli eesti noorsookirjanik ja pedagoog. Kirjandusega tegeles
1912.aastast. Kirjutanud peamiselt jutte ning ka ühe muinasjutukogu. Tema teostes ilmneb lapse hingeelu sügav mõistmine ning isikupärane jutustamisstiil.

Aino Pervik (sündis 22. aprillil 1932 Rakveres) on eesti lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija. Aino Pervik sündis velskri perre. Oma õpinguid alustas ta Järvakandis, seejärel astus Tallinna Õpetajate Seminari. Ta õppis ka Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 8. Keskkoolis.Alates 1974. aastast on ta Eesti Kirjanike Liidu liige.

Jaan Rannap (sündinud 3. septembril 1931 Hallistes Pornuse vallas) on e esti lastekirjanik, Heino Rannapi vend. Kirjutanud hea loodustunnetusega loomajutte ja kooliolusid kajastavaid jutustusi. Valik teoseid:

Viimane valgesulg (1967)

Topi (1970)
"Jefreitor Jõmm" (1971)

Nublu (1972)

Toonekurg Tooni (1986)
Kasulaps (1989)

Salu Juhan ja ta sõbrad (1964)

"Agu Sihvka annab aru" (1973)
Kukepoks (1979)

Koolilood (1981), koolilugude kogumik

Leelo Tungal (sündinud 22. juunil 1947) on eesti kirjanik. Ta on kirjutanud väga palju luuletusi ja raamatuid, seda teeb ta siiani. Ta on kirjutanud näiteks "Varesele valu." Samuti on ta kirjutanud laulusõnu. Näiteks eurolaul 1994 võitis laul "Nagu merelaine" Silvi Vraidi esituses. Sõnad laulule kirjutas Leelo Tungal, viisi Ivar Must.

Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinnas – 27. detsember 2007) oli tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinn a kandidaat. Jaan Krossi lesk on samuti luule- ja lastekirjanik, Ellen Niit. Jaan Kross on kirjutanud näiteks: "Kolme katku vahel" ja "Keisri hull."

Tiia Toomet on Eesti lastekirjanik. Ta rajas 1994. aastal mänguasjamuuseumi Tartusse. Seal töötas ta direktorina 2007. aastani.

Silvia Truu oli Eesti lastekirjanik. Ta on kirjutanud palju raamatuid. Näiteks: "Silja, päiksekiir ja maailm" , "Peidus pool" ja "Jeekim". Ei leidnud pilti.

Andrus Kivirähk on (sündinud 17. augustil 1970) on eesti kirjanik. Ta on kirjutanud palju raamatuid. Näiteks: "Kaelkirjak", "Romeo ja Julia" ja "Vaene üliõpilane".

Jaanus Vaiksoo (sündis 5. jaanuaril 1967 Paides) on eesti kirjandusteadlane, õpetaja ja lastekirjanik. Tema raamatud on:
"Gailit ja Nipernaadi" (1995)
"Neli hommikut ja üks õhtu" (2000)
"Soovaimu lood" (2003)
"Kellasepaproua" (2003; luuletused)
"Lumemöll" (2005)
"Jaagupi esimene koolisügis" (2005)
"Aabits" (2005)

Tasemetöö vigade parandus

2008-04-29T12:45:00.002+03:00

Lugesin suure huviga romaani "Viieteistkümneaastane kapten".
Aedmaasikad on pandud papptopsikutesse, et neid oleks mugavam süüa.
Pontu luusis külavaheteel, nuusutas põõsaid ja tegi igas kohas asja.

Magustoiduks oli meil bubert.
Batoon on väga maitsev.
Mina tean ühte diletanti, talle meeldib poodides käia.

Ilusat kevadet ! (:

2008-04-24T13:18:00.001+03:00

2008-04-22T15:16:00.000+03:00

Pilleriini koolipäev

Oli kord üks ilus päikesepaisteline päev. Pilleriinile tõotas see päev tulla rahumeelne, kuid siiski huvitav. Seejärel läks ta kooli. Koolis tundus kõik väga räpane. See oli ta esimene koolipäev. Peagi kohtus ta oma uue õpetajaga, kes tundus väga tore. Tema tegi Pilleriinist õpilase. Julge plikatirts läks peagi oma õpikutele järgi. Tema ranits muutus pärast seda väga raskeks. Päev läks edasi ja jõudis aeg sööma minemiseks. Laps jooksis kiiruga sööklasse. Magustoiduks oli magus moosisai. Peagi saabus ta esimene koolitund. Selleks tunniks oli eesti keel. Õpetaja tundus talle kuidagi jumetu. Nad õppisid, mida tähendab sünonüüm. Kui Pilleriin koju läks, sai ta enda teadmistega oma ema ees eputada. Päev oligi õhtusse jõudnud. Tüdruk läks ilusate mõtetega enda koolipäevast magama.

Ülevaade spordialadest

2008-04-08T13:21:00.009+03:00

Ujumine:

Ujumine on inimeste (ja muude loomade) vees liikumise meetod. See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid.

Ujumisstiilid on:

Koeraujumine-kaapeliigutusega ujumine
Küliliujumine- kasutusel vetelpäästes
Krool
Liblikujumine e. "delfiin"
Rinnuliujumine e. "konn"
Seliliujumine

"Delfiin" ja "konn" on tegelikult nimetused jalgade tööle.

Võisteldakse neljas erinevas ujumisstiilis - liblik-, selili-, rinnuli-, ning vabaujumine. Vabaujumine tähendab tavaliselt krooli, sest see on kiireim ujumisstiil, kuigi ujuja võib ise valida, millist stiili ta kasutab. Lisaks neljale eraldi stiilile võisteldakse kompleksujumises, milles võistleja peab läbima (võrdsed) teepikkused kõigis neljas eelpoolnimetatud stiilis.

Sportlik ujumine sai alguse Inglismaalt. Juba 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1896. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association, mis korraldas 1877. aastal esimesed rahvuslikud meistrivõistlused.

Ujumise maailmameistrid on : Aaron Peirsol, Brendan Hansen, Ian Crocker ja Jason Lezak. Ujuda meeldib mulle väga.

Suusatamine:

Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala.

Sõidustiilid:

Klassikaline sõidustiil

Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis).

Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul.

Uisu- ehk vabastiil

Uisustiili sõitmine eeldab suhteliselt tihke lumekihi olemasolu ja laia rada.

Võistlusalasid

Suusatamine mulle väga ei meeldi, kuigi see on vahva spordiala.

Tennis:

Tennis on spordiala, milles võistlevad kaks mängijat (üksikmäng) või kaks võistkonda, kummaski kaks mängijat (paarismäng). Eesmärgiks on reketi abil saata pall vastasmängija poolele nii, et vastane ei saaks seda tõrjuda.

Väljak:

Tenniseväljaku pikkus on 23,77 m ja laius 8,23 m üksikmängu puhul ning 10,97 m paarismängu puhul.

Reketid:

Reeglite kohaselt ei tohi reket olla pikem kui 81,28 cm (32 tolli) ega laiem kui 31,75 cm (12,5 tolli). Reketi kaalule ja kujule ei ole seatud piiranguid. Harilikult kaalub täiskasvanute reket 300-325 grammi.

Tänapäeval valmistatakse reketite raamid terasest, alumiiniumist, plastmassist, klaaskiust, süsinikühenditest ja mitmesusgustest segudest. Varem kasutati traditsiooniliselt puuraamidega tennisereketeid.

Pall:

Tennisepalli läbimõõt on 6,35 cm (2,5 tolli) kuni 6,67 cm (2,625 tolli). Pall kaalub 57–59 grammi. Pall on kollast või valget värvi.

Parimad Eesti tennisistid on naistest Kaia Kanepi, Maret Ani ja Margit Rüütel. Meestest on parimad Mait Künnap, Jürgen Zoppja ja Jaak Põldma.

Maailma kuulsaimad tennisistid on Maria Šharapova, Rafael Nadal, Roger Federer, Serena Williams.

Olen isegi tennisega tegelenud ja see tundub täitsa tore spordiala.

Kasutatud kirjandus: www.wikipedia.org , www.google.com .

Luuletus.

2008-04-03T13:16:00.003+03:00

Sõber

Minu sõber oled sina,
sinu sõber olen mina.
Kui mul täna abi vaja,
Alati sa leiad aja.
Koos meil alati on tore,
Igav meil, kunagi pole
Siis kui päike paistab õues,
Rõõmsalt tuksub süda põues
Ja kui taevast vihma kallab,
Sina eemal muru tallad.
Täna ütlen sulle seda,
Et ma lausa armastan teda.
Alati su sõbraks jään,
Isegi kui vanaks jääd.
Kui sa mul sõbraks jääd,
Minuga koos elu näed.

Ramsese vembud

2008-04-01T13:20:00.002+03:00

Ramsese vembud IV

Ramses on beeži karvaga, tumepruunide kõrvade ja lühikese sabaga koer. Talle meeldivad seiklused ja tähelepanu. Ramses on ka rõõmsameelne ja ta ei tunne ohtu. Samuti meeldib talle ka üks ilus valge puudel.
Oli ilus päikesepaisteline päev. Ramses jooksis just parajasti kodu poole, kuna teda vaevas hirmus pissi häda. Ramses sibas läbi postide ja puude. Lõpuks jõudis ka koju. Sai oma häda tehtud ja tuli oma kuudist väga rahuloleva ilmega välja. Seejärel nägi ta, et aial puudus üks plank. Ta läks sealt läbi ning avastas ennast koertenäituselt. Seal oli palju erinevaid tõuge. Enamustel koertel olid uhked medalid kaelas. Seejärel jooksis ta kogemata vastu posti, sealt kukkus alla liiklusmärk. Ramses pani selle endale uhkelt kaela. Teised arvasid, et see on üks suur medal, ja nad tundsid kadedust. Ramses märkas seal, ühte väga kena puudliplikat.
Beež koer sosistas puudlitüdrukule midagi kõrva ning nad hakkasid ära jooksma. Seejärel tuli puudli omanik ja lükkas Ramsese jalaga eemale. Koeratüdruk sellest aga ei hoolinud, ta andis oma rihma enda kõrval olevale koerale ja jooksis koerapoisiga tänavatele.

Peagi läksid nad mahajäetud majja. Ramses läks kohe prügikasti mürama, varsti hakkas ka puudlitips prügiga mängima. Kui nad majast lahkusid, kaevas Ramses maast kasti. Seal sees oli kaks lipsuga konti. Siis pani koer kasti tagasi ja kaevas mulla peale. Puudel vaatas teda väga tõsiselt. Seejärel võttis Ramses kana ning pani ta mullahunnikule muna hauduma.

Peagi viskas Ramses veel ühe vembu. Nimelt läks ta ühe naise juurde ja hakkas haukuma, siis viskas proua mantli seljast ja koer jooksis minema. Pruun koer võttis kellegi ratta ning nad läksid rattaga sõitma. Hoog läks aga suureks ja nad sõitsid üle kassi saba, kaalu puruks ning üle tüsedamale prouale otsa. Naine oli vist puudli perenaine, igaljuhul läks koer temaga kaasa. Ramses jäi väga kurva näoga neile järele vaatama.

Seejärel läks üks jahimees suure kotiga koju. Kui ta oli juba kohale jõudnud, tegi ta kotisuu lahti. Sees oli Ramses. Mehe kass hakkas hiirt taga ajama ning ka koer kassi. Hiir läks jahimehe riietesse, siis läksid kass ning koer talle kallale. Ramses lõi kassi naha seinale, siis tuli kass ja seda nähes hakkas ta kartma ning ronis vaiba alla. Koer pani vaiba väga rahuloleva näoga kokku ja hakkas seda just prügikasti viima, kui äkki tulid loomapüüdjad. Selle peale võttis Ramses kassi kätte ja viis selle kassinaise ukse taha ning helistas uksekella. Kui koera peremees veel õhtul Ramsese kuuti vaatama läks, olid seal ta enda koer, puudel ja hiir.

Ristsõna . (:

2008-03-25T12:51:00.001+02:00

SõnadeRägastik

ANEKDOOT	BANDIIT	BARETT
DEKTEKTIIV	DEODORANT	DIALOOG
DUELL	FANTASEERIMA	FILOSOOFIA
GARDEROOB	GORILLA	GRIMEERIMA
KOLLEEG	MAFIOOSO	MELOODIA
NAFTA	PARÜÜM	PORTFELL
SARDELL	TRIKOO	ZOOPARK

Kirjeldused

2008-03-11T19:06:00.005+02:00

Mees pildilt on ümarik. Tal on ka ümar nägu. Ta juuksed on hallid ja lokkis. Silmad on tuhmid ja kurja pilguga. Mees tundub suhteliselt jässakas. Tal on ka hall habe.

Mehel, kes on pildil on laiad õlad. Ta on suhteliselt kõhetu. Ta juuksed on lühikesed ja mustad. Tal on hall habe. Tal on ka valge krae kaelas.

Pildil on naine, kelle on pikad tumedad juuksed. Ta nägu on pikliku kujuga. Ta naeratab. Ta õlad on suhteliselt laiad. Naise silmad on tuhmid.

Klassikaaslase iseloomustus

2008-03-11T12:54:00.002+02:00

Minu klassiskaaslane on 13-aastane. Tal on sinakas-hallid silmad ja kartulikoore värvi juuksed. Ta on väga kõhn ning keskmist kasvu. Ta lemmiktegevused on sportimine, sõpradega koosolemine ja söömine. Ta käib kergejõustikus ning talle meeldib joonistada. Tal on harjumus iga asja peale naerda. Tal on suhteliselt palju sõpru. Ta on kõigiga alati väga sõbralik ning abivalmis. Talle meeldib loodust pildistada. Endal on tal deegud. Loomadega on tal suhteliselt hea suhe. Talle meeldib ka kunst. Kindlat muusikamaitset tal pole ning ta kuulab väga palju erinevaid žanre.

Mõrv Palmstreet'i tänaval

2008-02-19T13:08:00.005+02:00

Ühel reede õhtul toimus Palmstreeti tänaval asuvas majas karm mõrv, mida hakkas uurima kurjategijate hirm detektiiv McCane. Dektektiiv McCane oli 30-aastane mees. Ta ei olnud oma elus mitte kunagi ühtegi juhtumit ära lahendamata jätnud. Keegi ei teadnud, et tegelikult oligi süüdlaseks tema.
Ta leidis sündmuspaigalt palju asitõendeid. Ning saatis need laborisse. Dektektiiv ootas laborist tulemusi. Lõpuks jäi ta magama. Hommikul ärkas ta suure peavaluga. Ta läks politseisse ja tahtis ennast ülesse anda, kuna süümepiinad olid liiga suured. Talle aga öeldi, et mõrvar on juba leitud. Ta ei usukunud seda ja paari päeva pärast läks ta vanglasse, seda meest vaatama.
Selgus, et mees oli ta parim sõber. Ta oli sõnatu ja küsis miks too ennast üles andis. Vastuseks tuli, et sul on veel pikk elu ees, mina suren niikuinii varsti. Ta oli segaduses ja üritas mõista, mida ta selle all mõtles. Enne kui ta midagi välja jõudis mõelda, pidi sõber lahkuma. Pärast mehe külastamist läks ta jälle koju. Talle ei tulnud ühtegi muud mõtet, peale enesetapu.
Nii ta tegigi, kuid veidi oma surma, kirjutas ta kirja, kus seisis : Laske palun, mu parim sõber vanglast välja. Tema pole seda teinud. Seda tegin hoopis mina. Ma tean, et keegi ei kahtlustanud mind, kuid nii see päriselt oli. Hüvasti!
Järgmine päev, kui ta surnuna leiti, lasti ta sõber samuti vanglast välja. Sõber oli väga kurb, ja üks küsimus jäi veel õhku, kuidas sai ta teada et dektektiiv McCane oli tapja. See küsimus jäigi lahendamata ning selle vastust ei tea keegi peale McCane sõbra.

Kriminaaljutt

2008-02-12T08:02:00.000+02:00

Mõrv Palaboldis

Toas oli vaid üks inimene ja ainus hääl, mis sealt kostis, oli selle inimese käes oleva sulepea krabin, kui seda rida rea järel mööda paberit veeti.
Polnud kedagi, kes oleks lugenud neid paberile veetavaid ridu. Ja kui seal olekski keegi viibinud, oleks ta vaevalt oma silmi uskunud. Sest see, mida seal kirja pandi, oli selge, pisiasjadeni hoolikalt läbi mõeldud mõrv. Kirja kirjutaja pidi olema kindlasti kogenud mõrvar. Aga kas tal see kuritegu korda läheb, ei tea keegi. Kas ta üldse viib kuriteo ise läbi või teeb selle musta töö ära hoopis palgamõrvar?
Läksid mööda päevad ja ühel ilusal hommikul avastati, et Palaboldi alusulas on toimepandud mõrv. Tapetud oli 35. aastane mees, Jonathan Hedge, kellel oli oma pood. Tapetut oli keegi piinanud ja, kui ta leiti, oli ta juba nädal aega surnud olnud. Tundus müsteeriumina, et nii väikese asula, kõige käidavamas kohas ei pandud laipa tervelt 7 päeva tähele. See tõstis esile küsimuse, kus ta tegelikult tapeti ja miks ta alles paar päeva hiljem avalikuse ette toodi.
Mõrva hakkas uurima Mrs. Catherine Foreman. Ta oli 30. aastane naine, kes elas üksi korteris. Kuigi loomadest ta eriti lugu ei pidanud oli tal kass. Kõigepealt läks ta Jonathan Hedge'i perekonnaga rääkima. Hedge'i perekonnal oli temast ainult heaed rääkida ja nende väidetel oli tal vaid üks vaenlane, Mr. Pearlybay. Mr. Pearlybay oli nimelt tapetu konkurent. Alati ävardas ta Jonathani poe kinni panna. Kord levitas ta laimu, et poes on müügil mürgised toidud.
Uurimisel leidis Mrs. Foreman sündmuspaigalt ainult ühe asitõendi, nimelt juuksekarva. Ta saatis selle otsemaid laborisse. Tuli välja, et see kuulus Mr. Pearlybayle. Mõrva uurimine lõpetati, kuna oli liiga vähe asitõendeid.
Möödus kümme aastat. Kui ühel päeval tuli jaoskonda mees. Ta rääkis, et oli kümne aasta eest mehe tapnud ja kartis seda tunnistada. See oli teda väga kaua piinanud ja ta ei suutnud seda enam taluda. Seepärast tuligi ta oma tegu ülestunnistama. Catherine ei tahtnud teda eriti uskuda, talle tundus, et keegi oli teda sündinud niimoodi ütlema.
Mrs. Catherine Foreman küsitles veel viimast korda süüdlast. Ta rõhutas, et kas Mr. Pearlybay on ikka kindel, et tema seda tegi. Lõpuks mees murdus ja rääkis, et Mr. Jonathan Hedge'i mõrvas oli tegelikult süüdi ta isa, aga ta käskis Mr. Pearlybay'l ennast mõrvariks tunnistada.
Keegi ei arvanud, et süüdi on Mr. Hedge. See oli tohutu üllatus ka Mr. Jonathan Hedge'i emale. Süüdlane pandi vangi ja Mrs. Catherine Foreman oli rahul, et kuritegu sai lahendatud.

Kodune ülesanne

2008-02-07T18:49:00.000+02:00

"Vereplekid kõnniteel"

Vereplekid kõnniteel on lühijutt, mille on kirjutanud Agatha Christie. Jutu peategelasteks on miss Jane Marple ja Joyce Lempriere.
Jutt rääkis sellest, et Joyce Lempriere hakkas jutustama viis aastat tagasi toimunud loost. Nimelt arvati alguses, et see oli õnnetus, kuid tema kahtles selles. Surnud oli missis Darce, kelle laip leiti umbes nädal pärast ujumast mitte tagasi tulekut. Leides oli tal peahaav ja arvati, et ta oli vastu kaljuserva hüpanud ning selle tagajärjel surnud. Missis Jane Marple selgitas välja, mis oli tegelikult temaga juhtunud. Tuli välja, et missis Darce oli hoopiski mõrvatud.
Mulle meeldis see jutt, sest siin oli piisavalt põnevust ja midagi ei jäänud arusaamatuks. Jutu pealkiri oli samuti väga lugemakutsuv. Selles loos oli mu lemmiktegelaseks miss Jane Marple, sest ta tundus väga tark ja geniaalsete mõtetega naine. Varem ma midagi seesugust lugenud pole, kuid mulle jäi jutust väga hea mulje. Kindlasti tahaksin ma veel Agatha Christie teoseid lugeda, kuna kriminaalkirjandus tundub huvitav. Seda lugu soovitan ma lugeda peaaegu igas vanuses inimesele, kes pole nõrganärviline ja kellele meeldib lugemise ajal aktiivselt kaasa mõelda.
Ma ei kahetse, et seda juttu lugesin ja usun, et edaspidi tutvun veel Agatha Christie teostega.

Ülesanne 5

2008-02-07T13:02:00.000+02:00

1. Kriminaalromaan koosneb kuriteost, selle uurimisest ja lahendusest, traditsioonilisteks tegelaskujudeks ohver, kuriteo uurja ja kurjategija.

2. Kriminaalromaani kolm liiki on dektektiivromaan, thriller ja kohtudraama.

3. Esimene kriminaalromaan oli Wilkie Collinsi "Kuukivi".

4. Sherlock Holmes ja doktor Watson on loodud Arthur Conan Doyle.
Hercule Poirot'i ja Arthur Hastings'i on loonud Agatha Christie.
Komissar Maigret'i on loonud Georges Simenon.
Perry Mason on loodud Erle Stanley Gardner.

5. Raymond Chandler hakkas kirjutama karmi koolkonna romaane.

2008-02-07T12:49:00.000+02:00

Kriminaalkirjandus

2008-02-05T08:43:00.001+02:00

Kriminaalkirjanduse loetelu:

"Fotosüüdistus"
"Tuukerkoer Torru"
"Kalle Blomkvist ja Rasmus"
"Sherlock Holmes ja doktor Watson"
"Emil ja salapolitseinikud"
"Miss Jane Marple"
"Isehakanud detektiivid"
"Sünnimärgiga naine"
"Andke alla, härra prokurör!"
"45-kaliibriline naeratus"

Sõnaseletus

2008-02-05T08:34:00.000+02:00

Dektektiiv- salapolitseinik, nuuskur, nuuskija, sala.
Kriminaalne- kuritegelik, seadusevastane.

Sissejuhatus

2008-02-05T08:17:00.000+02:00

Mina olen Eva. Mul on kartulikoore värvi juuksed ja rohelised silmad. Ma usun, et ma olen sõbralik, uudishimulik ja lõbus. Mulle meeldib kõige rohkem sõpradega olla ja muusikat kuulata.
Intenetti kasutan ma tavaliselt rohkem meelelahutuse pärast, aga alati tuleb ka koolitöid arvutis teha. Selle ajaveebi eesmärgiks on et me täidaksime ülesandeid, korrigeeriksime keelekasutust, et meie eesti keel oleks puhtam , mõistetavam, selgem, et me oskaksime huvitavat informatsiooni Internetist leida.