Ühel reede õhtul toimus Palmstreeti tänaval asuvas majas karm mõrv, mida hakkas uurima kurjategijate hirm detektiiv McCane. Dektektiiv McCane oli 30-aastane mees. Ta ei olnud oma elus mitte kunagi ühtegi juhtumit ära lahendamata jätnud. Keegi ei teadnud, et tegelikult oligi süüdlaseks tema.
Ta leidis sündmuspaigalt palju asitõendeid. Ning saatis need laborisse. Dektektiiv ootas laborist tulemusi. Lõpuks jäi ta magama. Hommikul ärkas ta suure peavaluga. Ta läks politseisse ja tahtis ennast ülesse anda, kuna süümepiinad olid liiga suured. Talle aga öeldi, et mõrvar on juba leitud. Ta ei usukunud seda ja paari päeva pärast läks ta vanglasse, seda meest vaatama.
Selgus, et mees oli ta parim sõber. Ta oli sõnatu ja küsis miks too ennast üles andis. Vastuseks tuli, et sul on veel pikk elu ees, mina suren niikuinii varsti. Ta oli segaduses ja üritas mõista, mida ta selle all mõtles. Enne kui ta midagi välja jõudis mõelda, pidi sõber lahkuma. Pärast mehe külastamist läks ta jälle koju. Talle ei tulnud ühtegi muud mõtet, peale enesetapu.
Nii ta tegigi, kuid veidi oma surma, kirjutas ta kirja, kus seisis : Laske palun, mu parim sõber vanglast välja. Tema pole seda teinud. Seda tegin hoopis mina. Ma tean, et keegi ei kahtlustanud mind, kuid nii see päriselt oli. Hüvasti!
Järgmine päev, kui ta surnuna leiti, lasti ta sõber samuti vanglast välja. Sõber oli väga kurb, ja üks küsimus jäi veel õhku, kuidas sai ta teada et dektektiiv McCane oli tapja. See küsimus jäigi lahendamata ning selle vastust ei tea keegi peale McCane sõbra.
Ta leidis sündmuspaigalt palju asitõendeid. Ning saatis need laborisse. Dektektiiv ootas laborist tulemusi. Lõpuks jäi ta magama. Hommikul ärkas ta suure peavaluga. Ta läks politseisse ja tahtis ennast ülesse anda, kuna süümepiinad olid liiga suured. Talle aga öeldi, et mõrvar on juba leitud. Ta ei usukunud seda ja paari päeva pärast läks ta vanglasse, seda meest vaatama.
Selgus, et mees oli ta parim sõber. Ta oli sõnatu ja küsis miks too ennast üles andis. Vastuseks tuli, et sul on veel pikk elu ees, mina suren niikuinii varsti. Ta oli segaduses ja üritas mõista, mida ta selle all mõtles. Enne kui ta midagi välja jõudis mõelda, pidi sõber lahkuma. Pärast mehe külastamist läks ta jälle koju. Talle ei tulnud ühtegi muud mõtet, peale enesetapu.
Nii ta tegigi, kuid veidi oma surma, kirjutas ta kirja, kus seisis : Laske palun, mu parim sõber vanglast välja. Tema pole seda teinud. Seda tegin hoopis mina. Ma tean, et keegi ei kahtlustanud mind, kuid nii see päriselt oli. Hüvasti!
Järgmine päev, kui ta surnuna leiti, lasti ta sõber samuti vanglast välja. Sõber oli väga kurb, ja üks küsimus jäi veel õhku, kuidas sai ta teada et dektektiiv McCane oli tapja. See küsimus jäigi lahendamata ning selle vastust ei tea keegi peale McCane sõbra.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar