Eesti kirjanikud

Friedrich Reinhold Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis – 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja arst. Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg, sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Kalevipoega on tõlgitud mitmesse võõrkeelde. Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu.

Jüri Parijõgi (2. september 1892, Kunda-Malla vald - 9. juuli 1941, Tartu) oli eesti noorsookirjanik ja pedagoog. Kirjandusega tegeles
1912.aastast. Kirjutanud peamiselt jutte ning ka ühe muinasjutukogu. Tema teostes ilmneb lapse hingeelu sügav mõistmine ning isikupärane jutustamisstiil.

Aino Pervik (sündis 22. aprillil 1932 Rakveres) on eesti lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija. Aino Pervik sündis velskri perre. Oma õpinguid alustas ta Järvakandis, seejärel astus Tallinna Õpetajate Seminari. Ta õppis ka Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 8. Keskkoolis.Alates 1974. aastast on ta Eesti Kirjanike Liidu liige.

Jaan Rannap (sündinud 3. septembril 1931 Hallistes Pornuse vallas) on eesti lastekirjanik, Heino Rannapi vend. Kirjutanud hea loodustunnetusega loomajutte ja kooliolusid kajastavaid jutustusi. Valik teoseid:

• Viimane valgesulg (1967)


• Topi (1970)
  
• "Jefreitor Jõmm" (1971)


• Nublu (1972)


• Toonekurg Tooni (1986)
  
• Kasulaps (1989)


• Salu Juhan ja ta sõbrad (1964)


• "Agu Sihvka annab aru" (1973)
  
• Kukepoks (1979)


• Koolilood (1981), koolilugude kogumik

Leelo Tungal (sündinud 22. juunil 1947) on eesti kirjanik. Ta on kirjutanud väga palju luuletusi ja raamatuid, seda teeb ta siiani. Ta on kirjutanud näiteks "Varesele valu." Samuti on ta kirjutanud laulusõnu. Näiteks eurolaul 1994 võitis laul "Nagu merelaine" Silvi Vraidi esituses. Sõnad laulule kirjutas Leelo Tungal, viisi Ivar Must.

Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinnas – 27. detsember 2007) oli tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat. Jaan Krossi lesk on samuti luule- ja lastekirjanik, Ellen Niit. Jaan Kross on kirjutanud näiteks: "Kolme katku vahel" ja "Keisri hull."

Tiia Toomet on Eesti lastekirjanik. Ta rajas 1994. aastal mänguasjamuuseumi Tartusse. Seal töötas ta direktorina 2007. aastani.

Silvia Truu oli Eesti lastekirjanik. Ta on kirjutanud palju raamatuid. Näiteks: "Silja, päiksekiir ja maailm" , "Peidus pool" ja "Jeekim". Ei leidnud pilti.

Andrus Kivirähk on (sündinud 17. augustil 1970) on eesti kirjanik. Ta on kirjutanud palju raamatuid. Näiteks: "Kaelkirjak", "Romeo ja Julia" ja "Vaene üliõpilane".

Jaanus Vaiksoo (sündis 5. jaanuaril 1967 Paides) on eesti kirjandusteadlane, õpetaja ja lastekirjanik. Tema raamatud on:
"Gailit ja Nipernaadi" (1995)
"Neli hommikut ja üks õhtu" (2000)
"Soovaimu lood" (2003)
"Kellasepaproua" (2003; luuletused)
"Lumemöll" (2005)
"Jaagupi esimene koolisügis" (2005)
"Aabits" (2005)

Tasemetöö vigade parandus

Lugesin suure huviga romaani "Viieteistkümneaastane kapten".
Aedmaasikad on pandud papptopsikutesse, et neid oleks mugavam süüa.
Pontu luusis külavaheteel, nuusutas põõsaid ja tegi igas kohas asja.

Magustoiduks oli meil bubert.
Batoon on väga maitsev.
Mina tean ühte diletanti, talle meeldib poodides käia.

Ilusat kevadet ! (:

Pilleriini koolipäev

Oli kord üks ilus päikesepaisteline päev. Pilleriinile tõotas see päev tulla rahumeelne, kuid siiski huvitav. Seejärel läks ta kooli. Koolis tundus kõik väga räpane. See oli ta esimene koolipäev. Peagi kohtus ta oma uue õpetajaga, kes tundus väga tore. Tema tegi Pilleriinist õpilase. Julge plikatirts läks peagi oma õpikutele järgi. Tema ranits muutus pärast seda väga raskeks. Päev läks edasi ja jõudis aeg sööma minemiseks. Laps jooksis kiiruga sööklasse. Magustoiduks oli magus moosisai. Peagi saabus ta esimene koolitund. Selleks tunniks oli eesti keel. Õpetaja tundus talle kuidagi jumetu. Nad õppisid, mida tähendab sünonüüm. Kui Pilleriin koju läks, sai ta enda teadmistega oma ema ees eputada. Päev oligi õhtusse jõudnud. Tüdruk läks ilusate mõtetega enda koolipäevast magama.

Ülevaade spordialadest

Ujumine:

Ujumine on inimeste (ja muude loomade) vees liikumise meetod. See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid.

Ujumisstiilid on:

Koeraujumine-kaapeliigutusega ujumine
Küliliujumine- kasutusel vetelpäästes
Krool
Liblikujumine e. "delfiin"
Rinnuliujumine e. "konn"
Seliliujumine

"Delfiin" ja "konn" on tegelikult nimetused jalgade tööle.

Võisteldakse neljas erinevas ujumisstiilis - liblik-, selili-, rinnuli-, ning vabaujumine. Vabaujumine tähendab tavaliselt krooli, sest see on kiireim ujumisstiil, kuigi ujuja võib ise valida, millist stiili ta kasutab. Lisaks neljale eraldi stiilile võisteldakse kompleksujumises, milles võistleja peab läbima (võrdsed) teepikkused kõigis neljas eelpoolnimetatud stiilis.

Sportlik ujumine sai alguse Inglismaalt. Juba 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1896. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association, mis korraldas 1877. aastal esimesed rahvuslikud meistrivõistlused.

Ujumise maailmameistrid on : Aaron Peirsol, Brendan Hansen, Ian Crocker ja Jason Lezak. Ujuda meeldib mulle väga.

Suusatamine:

Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala.

Sõidustiilid:

Klassikaline sõidustiil

Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis).

Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul.

Uisu- ehk vabastiil

Uisustiili sõitmine eeldab suhteliselt tihke lumekihi olemasolu ja laia rada.

Võistlusalasid

• Murdmaasuusatamine
• Mäesuusatamine
• Laskesuusatamine
• Suusahüpped
• Kahevõistlus
• Vigursuusatamine
• Lumelauasõit

Suusatamine mulle väga ei meeldi, kuigi see on vahva spordiala.

Tennis:

Tennis on spordiala, milles võistlevad kaks mängijat (üksikmäng) või kaks võistkonda, kummaski kaks mängijat (paarismäng). Eesmärgiks on reketi abil saata pall vastasmängija poolele nii, et vastane ei saaks seda tõrjuda.

Väljak:

Tenniseväljaku pikkus on 23,77 m ja laius 8,23 m üksikmängu puhul ning 10,97 m paarismängu puhul.

Reketid:

Reeglite kohaselt ei tohi reket olla pikem kui 81,28 cm (32 tolli) ega laiem kui 31,75 cm (12,5 tolli). Reketi kaalule ja kujule ei ole seatud piiranguid. Harilikult kaalub täiskasvanute reket 300-325 grammi.

Tänapäeval valmistatakse reketite raamid terasest, alumiiniumist, plastmassist, klaaskiust, süsinikühenditest ja mitmesusgustest segudest. Varem kasutati traditsiooniliselt puuraamidega tennisereketeid.

Pall:

Tennisepalli läbimõõt on 6,35 cm (2,5 tolli) kuni 6,67 cm (2,625 tolli). Pall kaalub 57–59 grammi. Pall on kollast või valget värvi.

Parimad Eesti tennisistid on naistest Kaia Kanepi, Maret Ani ja Margit Rüütel. Meestest on parimad Mait Künnap, Jürgen Zoppja ja Jaak Põldma.

Maailma kuulsaimad tennisistid on Maria Šharapova, Rafael Nadal, Roger Federer, Serena Williams.

Olen isegi tennisega tegelenud ja see tundub täitsa tore spordiala.

Kasutatud kirjandus: www.wikipedia.org , www.google.com .

Luuletus.

Sõber

Minu sõber oled sina,
sinu sõber olen mina.
Kui mul täna abi vaja,
Alati sa leiad aja.
Koos meil alati on tore,
Igav meil, kunagi pole
Siis kui päike paistab õues,
Rõõmsalt tuksub süda põues
Ja kui taevast vihma kallab,
Sina eemal muru tallad.
Täna ütlen sulle seda,
Et ma lausa armastan teda.
Alati su sõbraks jään,
Isegi kui vanaks jääd.
Kui sa mul sõbraks jääd,
Minuga koos elu näed.

Ramsese vembud

Ramsese vembud IV

Ramses on beeži karvaga, tumepruunide kõrvade ja lühikese sabaga koer. Talle meeldivad seiklused ja tähelepanu. Ramses on ka rõõmsameelne ja ta ei tunne ohtu. Samuti meeldib talle ka üks ilus valge puudel.
Oli ilus päikesepaisteline päev. Ramses jooksis just parajasti kodu poole, kuna teda vaevas hirmus pissi häda. Ramses sibas läbi postide ja puude. Lõpuks jõudis ka koju. Sai oma häda tehtud ja tuli oma kuudist väga rahuloleva ilmega välja. Seejärel nägi ta, et aial puudus üks plank. Ta läks sealt läbi ning avastas ennast koertenäituselt. Seal oli palju erinevaid tõuge. Enamustel koertel olid uhked medalid kaelas. Seejärel jooksis ta kogemata vastu posti, sealt kukkus alla liiklusmärk. Ramses pani selle endale uhkelt kaela. Teised arvasid, et see on üks suur medal, ja nad tundsid kadedust. Ramses märkas seal, ühte väga kena puudliplikat.
Beež koer sosistas puudlitüdrukule midagi kõrva ning nad hakkasid ära jooksma. Seejärel tuli puudli omanik ja lükkas Ramsese jalaga eemale. Koeratüdruk sellest aga ei hoolinud, ta andis oma rihma enda kõrval olevale koerale ja jooksis koerapoisiga tänavatele.

Peagi läksid nad mahajäetud majja. Ramses läks kohe prügikasti mürama, varsti hakkas ka puudlitips prügiga mängima. Kui nad majast lahkusid, kaevas Ramses maast kasti. Seal sees oli kaks lipsuga konti. Siis pani koer kasti tagasi ja kaevas mulla peale. Puudel vaatas teda väga tõsiselt. Seejärel võttis Ramses kana ning pani ta mullahunnikule muna hauduma.

Peagi viskas Ramses veel ühe vembu. Nimelt läks ta ühe naise juurde ja hakkas haukuma, siis viskas proua mantli seljast ja koer jooksis minema. Pruun koer võttis kellegi ratta ning nad läksid rattaga sõitma. Hoog läks aga suureks ja nad sõitsid üle kassi saba, kaalu puruks ning üle tüsedamale prouale otsa. Naine oli vist puudli perenaine, igaljuhul läks koer temaga kaasa. Ramses jäi väga kurva näoga neile järele vaatama.

Seejärel läks üks jahimees suure kotiga koju. Kui ta oli juba kohale jõudnud, tegi ta kotisuu lahti. Sees oli Ramses. Mehe kass hakkas hiirt taga ajama ning ka koer kassi. Hiir läks jahimehe riietesse, siis läksid kass ning koer talle kallale. Ramses lõi kassi naha seinale, siis tuli kass ja seda nähes hakkas ta kartma ning ronis vaiba alla. Koer pani vaiba väga rahuloleva näoga kokku ja hakkas seda just prügikasti viima, kui äkki tulid loomapüüdjad. Selle peale võttis Ramses kassi kätte ja viis selle kassinaise ukse taha ning helistas uksekella. Kui koera peremees veel õhtul Ramsese kuuti vaatama läks, olid seal ta enda koer, puudel ja hiir.