Ujumine:
Ujumine on inimeste (ja muude loomade) vees liikumise meetod. See on nii ajaviide kui ka
spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid.
Ujumisstiilid on:
Koeraujumine-kaapeliigutusega ujumine
Küliliujumine- kasutusel vetelpäästes
Krool
Liblikujumine e. "delfiin"
Rinnuliujumine e. "konn"
Seliliujumine
"Delfiin" ja "konn" on tegelikult nimetused jalgade tööle.
Võisteldakse neljas erinevas ujumisstiilis - liblik-, selili-, rinnuli-, ning vabaujumine. Vabaujumine tähendab tavaliselt krooli, sest see on kiireim ujumisstiil, kuigi ujuja võib ise valida, millist stiili ta kasutab. Lisaks neljale eraldi stiilile võisteldakse kompleksujumises, milles võistleja peab läbima (võrdsed) teepikkused kõigis neljas eelpoolnimetatud stiilis.
Sportlik ujumine sai alguse Inglismaalt. Juba 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1896. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association, mis korraldas 1877. aastal esimesed rahvuslikud meistrivõistlused.
Ujumise maailmameistrid on : Aaron Peirsol, Brendan Hansen, Ian Crocker ja Jason Lezak. Ujuda meeldib mulle väga.
Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala.
Sõidustiilid:
Klassikaline sõidustiil
Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis).
Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul.
Uisu- ehk vabastiil
Uisustiili sõitmine eeldab suhteliselt tihke lumekihi olemasolu ja laia rada.
Võistlusalasid
Tennis:
Tennis on spordiala, milles võistlevad kaks mängijat (üksikmäng) või kaks võistkonda, kummaski kaks mängijat (paarismäng). Eesmärgiks on reketi abil saata pall vastasmängija poolele nii, et vastane ei saaks seda tõrjuda.
Väljak:
Tenniseväljaku pikkus on 23,77 m ja laius 8,23 m üksikmängu puhul ning 10,97 m paarismängu puhul.
Reketid:
Reeglite kohaselt ei tohi reket olla pikem kui 81,28 cm (32 tolli) ega laiem kui 31,75 cm (12,5 tolli). Reketi kaalule ja kujule ei ole seatud piiranguid. Harilikult kaalub täiskasvanute reket 300-325 grammi.
Tänapäeval valmistatakse reketite raamid terasest, alumiiniumist, plastmassist, klaaskiust, süsinikühenditest ja mitmesusgustest segudest. Varem kasutati traditsiooniliselt puuraamidega tennisereketeid.
Pall:
Tennisepalli läbimõõt on 6,35 cm (2,5 tolli) kuni 6,67 cm (2,625 tolli). Pall kaalub 57–59 grammi. Pall on kollast või valget värvi.
Parimad Eesti tennisistid on naistest Kaia Kanepi, Maret Ani ja Margit Rüütel. Meestest on parimad Mait Künnap, Jürgen Zoppja ja Jaak Põldma.
Maailma kuulsaimad tennisistid on Maria Šharapova, Rafael Nadal, Roger Federer, Serena Williams.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar