Filmi edetabel

1. "Nimed marmortahvlil" 2002

Lavastaja: Elmo Nüganen. Osades:
Priit Võigemast, Argo Aadli, Ott Aardam, Karol Kuntsel, Hele Kõre.
Sisututvustus: Aasta 1918. Euroopa kaardile on sündinud uus riik - Eesti Vabariik. Sõdurite kõrval asuvad selle nimel võitlusse ka koolinoored, kaitstes oma maad. Paraku on vabadusel kõrge hind. Saavad nad tasuks armastuse, isamaa või jäävad neist mälestuseks vaid nimed marmortahvlil?

Minu meelest on see film Eesti parim mängufilm, sest see film kajastab aastat 1918, mil Euroopa kaardile on sündinud uus riik- Eesti Vabariik. Ning seda filmi peaks iga eestlane vaatama, sest see on väga huvitav film.

2. "Kevade"1969

Lavastaja: Arvo Kruusement Osades:Aare Laanemets,
Riina Hein, Arno Liiver, Ain Lutsep, Margus Lepa. Film on tehtud Oskar
Lutsu samanimelise raamatu järgi, mis keskendub külakooli laste koolielule.
Film on mustvalge.
Minu meelest on see film Eesti mängufilmidest teisel kohal, kuna iga eestlane on seda näinud ja see kajastab väga toredaid tegevusi.

3. "Viimne reliikvia"1969
Lavastaja: Grigori Kromanov Osades: Aleksandr Goloborodko, Ingrid Andrina, Elze Radzinya, Rolan Bykov, Eve Kivi, Uldis Vadziks. End Liivimaa parimaks ratsutajaks pidav Hans von Risbieter (Raivo Trass) tahab abielluda Agnes von Mönnikhuseniga (Ingrid Andrina). Väikese tasu eest on kirik nõus nad laulatama, kui saab endale Püha Brigitta jäänustega reliikvia. Pulmapeolt, mis muutub tapatalguteks, päästab Agnese vaba mees Gabriel (Aleksandr Goloborodko). Nüüd põgenevad nad kiriku, Ivo Schenkenbergi (Peeter Jakobi) käsilaste ja pruudi suguvõsa eest. Minu meelest on see film Eesti parimatest mängufilmidest kolmandal kohal, sest see on aegumatu klassika ning väga tore film.

"Nukitsamees"1981

Lavastaja: Helle Karis Osades: Egert Soll, Anna-Liisa Kurve, Ülari Kirsipuu, Ines Aru, Aarne Üksküla, Sulev Nõmmik. Tuntud lastefilm, mis valminud Oskar Lutsu samanimelise jutustuse põhjal.Metsas ära eksinud Iti ja Kusti (Anna-Liisa Kurve & Ülari Kirsipuu) satuvad nõiamajja, kus neid sunnitakse sealset pererahvast teenima. Ühel päeval õnnestub neil põgeneda ja nad võtavad endaga kaasa metsakollide pere noorima lapse, Nukitsamehe (Egert Soll), et temast normaalne laps teha. Väikeste sarvedega selli ümberkasvatamine osutub loomulikult raskeks, kuid headus viib sihile.

"Vallatud kurvid"1959

Lavastaja: Kaljo Kiisk Osades: Terje Luik, Rein Aren, Eve Kivi. Meeleolukas ja

särav komöödia, üks kodumaise filmikunsti tippsaavutusi. Film räägib ringrajavõidusõidust. Armastusest ning noorusest.

"Klass" 2007

Lavastaja: Ilmar Raag Osades: Lauri Pedaja, Pärt Uusberg,
Vallo Kirs, Paula Solvak, Riina Ries. Tõestisündinud lugudel põhinev kodumaine draama räägib tänapäeval küllaltki levinud probleemist: koolivägivallast. Film räägib Antslast linna kolinud Kaspari ja klassi senise liidri Andersi omavahelisest võitlusest koolis populaarsuse ja au nimel ning tossikese Joosepi kohast nende kahe vahel.

"Sigade revolutsioon" 2004

Lavastajad: Jaak Kilmi, René Reinumägi
"Sigade revolutsioon" on seiklusterohke komöödia, mis leiab aset Woodstocki laadses miljöös. On 1986.aasta suvi. Kümned tuhanded noored kogunevad üle Nõukogude Liidu suvelaagritesse, kus põhilise osa tegevusest on kodumaa vankumatute juhtide tegude, mõtete ja ettevõtmiste ülistamine ning kummardamine. Ühes paljudest suvelaagritest teevad aga sündmused järsu pöörde, kui sinna kohale sõitnud noored tõstavad mässu oma õiguse eest teha ja välja öelda seda, mida nad mõtlevad. Muidugi teevad laagriülemad kõik selle nimel, et puhkenud rahutusi kiiresti maha suruda.

"Arabella mereröövli tütar" 1982
Lavastaja: Peeter Simm
Osades: Inga-Kai Puskar-Polonski -Arabella, Lembit Peterson - Taaniel Tina, Urmas Kibuspuu - Aadu, Raivo Trass - Manuel.
Arabella on maailma kõige hirmuäratavaima mereröövli tütar. Arabella armastab oma isa väga. Kuid kogu selle aja jooksul unistab ta ikka tavalise tüdruku elust.

"Mehed ei nuta" 1968

Lavastaja: Sulev Nõmmik Osades: Kalju Karask, Ervin Abel, Lia Laats, Voldemar Kuslap, "Unetuse, selle tänapäeval küllaltki levinud haiguse, efektiivseks raviks avatakse lähematel päevadel uus sanatoorium. Kus kaasaegse teaduse kõigi saavutustega loodetakse unetuse tõvest ja sellega kaasnevatest närvisüsteemi häiretest peagi jagu saada." loeb unetuse all vaevlevatele kaaslastele seltsimees Richard Paramets (Ervin Abel).Grupp unetusetõve käes vaevlevaid keskealisi mehi otsustavad minna uude sanatooriumisse, et seal enda hädad ravitud saaks. Kuid tõelise sanatooriumi asemel viiakse nad ravile üksikule asustamata saarele. Varsti asjast taibates üritab seltskond iga hinna eest sealt minema saada. Ants Lauter, Endel Pärn, Leo Normet.

"Röövlirahnu Martin" 2005

Lavastaja: Lavastaja: Rene Vilbre Osades: Madis Ollikainen, Andry Zhagars, Kadi Sink, Ott Sepp, Piret Kalda, Jaan Rekkor. Martin (Madis Ollikainen) on väike 10 aastane poiss, kes elab koos lesest emaga. Tema üksluisesse ellu toob suuri muudatusi tänavalt leitud kass (Ott Sepp), kes suudab end Martini sarnaseks poisiks muuta. Kass aitab lahendada 10 aastasele poisile omaseid probleeme ning aitab ka tema emale uut meest otsida.

Mari: Tsauu Arno!
Arno: Tšjauks Teele!
Mari: Täna on ilus ilm, kas pole?
Arno: Minu meelest ka, nagu sinagi.
Mari: No mis sa nüüd, ära valeta!
Arno: No, kui sa ei usu, siis vahet pole.
Mari: Kuule, sa täna minukale viitsid?
Arno: O, sa kutsud mind enda juurde? Nii lahe, loomulikult ma tulen. (:
Mari: Lahe.
Arno: Ma hellan siis sulle, õhtu poole tulen.
Mari: Okei, äge.
Arno: Tšjauu siis.
Mari: Õhtul näeme, tsau.

REŽISSÖÖRI EES- JA PEREKONNANIMI	FILMI PEALKIRI LIIK VALMIMISAASTA	FILMI SISUKOKKUVÕTE
Elbert Tuganov	„Ott kosmoses” Nukufilm 1957	Ott satub startivasse kosmoselaeva ja lendab maailmaruumi. Nii algavad põnevad seiklused, mille jooksul Ott kogeb ammutuntud tõde: ilma koolitarkuseta elus läbi ei saa.
Avo Paistik	„Minek” Joonisfilm 1990
Janno Põldmaa	„Otto Elu” Nukufilm 1962	Kuueaastane Otto on loonud endale täiskasvanuliku mängumaailma ning ta püüab segamatult leiutada klotsidest tähtsat tehnikaimet. Kuid väikse Sea ilmumine muudab Otto maailma tagasi lapsemeelseks. Tuleb välja, et mänguklotsid sobivad hoopiski lõbustuspargi ehitamiseks.
Heino Pars	„Pallid” Nukufilm 1973	Filmi tegelasteks on pallid. Liikumise, värvi ja muusika abil väljendavad autorid mõtet - inimestevahelised suhted on õrnad, kord lõhutut on raske parandada.
Kaspar Jancis Ülo Pikkov Priit Tende	„Frank ja Wendy” 2003-2005 Joonisfilm	Kaks Ameerika salateenistuse agenti - Frank ja Wendy - on saadetud maailma ohukoldesse nimega Estonia. Estonia on jabur koht, võib-olla isegi veel jaburam kui agendid ise. Frank ja Wendy, kellele maailma päästmine on igapäevane töö, saadavad mängleva kergusega korda nii mentaalseid kui ka manuaalseid vägitegusid. Näib, et lõplikust võidust lahutab neid eimiski, aga võta näpust.
Priit Pärn	„Karl ja Marilyn“ 2003 Joonisfilm	Karl on väsinud teda rõhuvast kuulsuse koormast ning ta otsustab sellest vabaneda. Pöörduda tagasi n.ö. Tavaliste inimeste hulka, ristub tema tee kuulsust otsiva Marilyniga. Karl ongi tavaliseks jõuks, mis teeb Marilynist masside iidoli.
Ülle Pikkov	„Superlove“ 2001 Joonisfilm	Kogu elu õiglust kaitsnud ja kurjusega võidelnud Superman on jäänud vanaks. Et vanaduspäevi veidigi värvilisemaks muuta, on Superman otsustanud leida endale armuke, kes suudaks lennata nagu temagi ja kes tooks lapsi. Film "Superlove" on lugu ühepoolsest armastusest Supermani ja toonekure vahel.
Priit Tender	"Viola“ 1999 Joonisfilm	Üksikul saarel keset kurbuse merd kulgeb elu oma igapäevast rada pidi. Läbipõlenud viiulikunstnik sooritab halenaljakat etteastet oma tantsijannast naisega. Ja siis astub ühekäeline toolmees oma esimesed sammud… inimlikuma tuleviku poole.
Elbert Tuganov	„Kaks lugu“ Nukufilm 1962	Esimene lugu jutustab tüdrukust, kes aina jonnis ja nuttis , kuni ta suurest niiskusest hallitusseeneks muutus. Teine lugu räägib lõbusast rongisõidust, mis lõpeb uperpalliga kraavis, sest vedurijuht Piilupart jääb tukkuma.

Filmikunst

1. Millal ja kus sündis filmikunst? Filmikunst sündis Pariisi kohvikus, 1895. aastal.

2. Mis hämmastas publikut maailma esimesel kinoseansil? Publikut hämmastas foto Lyoni linnaväljakust.

3. Kes on Charles Chaplin?
Esimene kuulus filmitegija ja näitleja oli inglise koomik Charles Chaplin.

4. Kus hoones asus Eesti esimene kinoteater? Esimene kinoteater asus Vene Draamateatris.

5. Mis on esimene eesti mängufilm ja kes on selle autorid?
Esimene kodumaine heliga mängufilm, ühtlasi ka muusikafilm, oli "Päikese lapsed" (1932), lavastaja ja operaator Theodor Luts.

6. Nimeta filmiliigid (3).
Mängufilmid
Multifilmid anima- (joonis-) ja nukufilmid.
Tõsielu ehk dokumentaalfilmid

7. Mis on multifilmi alaliigid?
Anima-, joonis- ja nukufilmid.

Fantaasiajutt

Oli ilus päiksepaisteline päev. Oli ka minu sünnipäev. Hommikul tulid mind äratama mu vanemad. Sõime hommikusöögi ära ja umbes kella 11. paiku läksin ma oma sõpradega välja. Sõbrad viisid mind kuhugi imelikku kohta, tundus nagu me oleks ajas edasi läinud. Sõbrad ütlesid, et nad leidsid ühe värava, kust pärast sisse minemist, oled sa justkui aastasse 2050 rännanud. Seal oli kõik tohutult teistsugune.
Nad olid selle koha leidnud umbes nädal aega tagasi, aga nad ei näidanud seda mulle, sest tahtsid mulle üllatuse teha. Me vaatasime seal linnas ringi, kõik oli imelik. Autod ja majad nimelt lendasid. Ilm oli suhteliselt soe. Umbes 16 kraadi oli õhutemperatuur. Sõbrad ostsid mulle mingist kioskist kimbu õhupalle. Teised inimesed vaatasid mind selle peale väga imelikult. Ma ei saanud aru miks, sest praegu on küll normaalne, kui keegi linnas õhupallidega ringi käib. Teised inimesed olid samuti kuidagi teistsugused kui praegusel ajal. Nad oleksid justkui omas maailmas elanud.
Siis lendasid mul aga õhupallid käest. Terve maailm oleks nagu seisma jäänud. Ka autod jäid pidama. Ma lihtsalt pean seda teile seletama. Taevas oli helesinine ja veidi pilvine, ka vikerkaar oli taevas. Mu õhupallid hõljusid õhus. Kuskilt ilmusid järsku välja ka mullid. See oli kõik imekena. Ka temperatuur muutus soojemaks.
Seejärel muutus taevas siniseks ja õhupallid ning mullid kadusid. Vaid vikerkaar jäi taevalaotusesse. Autod hakkasid taas sõitma, ka inimesed hakkasid uuesti liikuma. Tundus, et kell oli juba palju ning me hakkasime tagasi minema. Läksime uuesti läbi värava ja olimegi meie õiges ajas tagasi.
Avastasime, et kell oli juba 17:00. Kõik olid imestunud ja ei saanud aru, kuidas oli aeg nii kiiresti läinud. Jätsin oma sõpradega hüvasti. Siis läksin koju. Ema ja isa küsisid mu käest, mida me tegime. Sellele ma ei osanudki vastata, sest nad oleksid arvanud, et ma olen loll, kui ma sellist juttu oleksin rääkinud. Seepärast ütlesingi, et me olime mu klassiõe Kirke juures.
Varsti oli ka emal õhtusöök valmis. Toiduks oli lasanje. Seejärel sõin ära ning läksin magama, kuna olin pikast päevast üpriski väsinud. Enne magama jäämist, mõtlesin veel, mis kõik juhtus täna. See oli ju lausa uskumatu. Peagi jäin magama ja mu seiklusrikas päev oli lõppenud.