teisipäev, 6. mai 2008

Fantaasiajutt

Oli ilus päiksepaisteline päev. Oli ka minu sünnipäev. Hommikul tulid mind äratama mu vanemad. Sõime hommikusöögi ära ja umbes kella 11. paiku läksin ma oma sõpradega välja. Sõbrad viisid mind kuhugi imelikku kohta, tundus nagu me oleks ajas edasi läinud. Sõbrad ütlesid, et nad leidsid ühe värava, kust pärast sisse minemist, oled sa justkui aastasse 2050 rännanud. Seal oli kõik tohutult teistsugune.
Nad olid selle koha leidnud umbes nädal aega tagasi, aga nad ei näidanud seda mulle, sest tahtsid mulle üllatuse teha. Me vaatasime seal linnas ringi, kõik oli imelik. Autod ja majad nimelt lendasid. Ilm oli suhteliselt soe. Umbes 16 kraadi oli õhutemperatuur. Sõbrad ostsid mulle mingist kioskist kimbu õhupalle. Teised inimesed vaatasid mind selle peale väga imelikult. Ma ei saanud aru miks, sest praegu on küll normaalne, kui keegi linnas õhupallidega ringi käib. Teised inimesed olid samuti kuidagi teistsugused kui praegusel ajal. Nad oleksid justkui omas maailmas elanud.
Siis lendasid mul aga õhupallid käest. Terve maailm oleks nagu seisma jäänud. Ka autod jäid pidama. Ma lihtsalt pean seda teile seletama. Taevas oli helesinine ja veidi pilvine, ka vikerkaar oli taevas. Mu õhupallid hõljusid õhus. Kuskilt ilmusid järsku välja ka mullid. See oli kõik imekena. Ka temperatuur muutus soojemaks.
Seejärel muutus taevas siniseks ja õhupallid ning mullid kadusid. Vaid vikerkaar jäi taevalaotusesse. Autod hakkasid taas sõitma, ka inimesed hakkasid uuesti liikuma. Tundus, et kell oli juba palju ning me hakkasime tagasi minema. Läksime uuesti läbi värava ja olimegi meie õiges ajas tagasi.
Avastasime, et kell oli juba 17:00. Kõik olid imestunud ja ei saanud aru, kuidas oli aeg nii kiiresti läinud. Jätsin oma sõpradega hüvasti. Siis läksin koju. Ema ja isa küsisid mu käest, mida me tegime. Sellele ma ei osanudki vastata, sest nad oleksid arvanud, et ma olen loll, kui ma sellist juttu oleksin rääkinud. Seepärast ütlesingi, et me olime mu klassiõe Kirke juures.
Varsti oli ka emal õhtusöök valmis. Toiduks oli lasanje. Seejärel sõin ära ning läksin magama, kuna olin pikast päevast üpriski väsinud. Enne magama jäämist, mõtlesin veel, mis kõik juhtus täna. See oli ju lausa uskumatu. Peagi jäin magama ja mu seiklusrikas päev oli lõppenud.

Kommentaare ei ole: